1998

Spordiklubi FC Levadia loodi 1998. aastal kui edukas metallifirma OÜ Levadia soostus toetama üleminekuhooajal Eesti esiliigas edukalt mänginud FK Olümp Maardu jalgpallimeeskonda. Peasponsori auks muutis meeskond oma nime FC Levadiaks.

Viljakas ühistöö tõi kohe esiliiga võidu ning Maardu meeskond kindlustas hooajaks 1999 koha Eesti meistriliigas. 1998. aasta oktoobris moodustati OÜ Levadia presidendi Viktor Levada eestvedamisel ametlikult spordiklubi FC Levadia.

1999

Meistriliiga hooajaks valmistumisel vajas noore klubi esindusmeeskond hädasti täiendust, samal ajal oli oma tegevust lõpetamas Tallinna Sadama Jalgpalliklubi. Klubide juhid Viktor Levada ja Vladimir Volohhonski otsustasid oma jõud FC Levadia Maardu egiidi alla ühendada. Tallinna Sadama mängijatetuumiku ja peatreener Sergei Ratnikovi lisandumisega sai Eesti jalgpalli meistriliiga uue suursoosiku.

FC Levadia Maardu debüüthooaeg oli üliedukas - meeskond võitis kõik, mis võita andis. Esmalt talvise liigakarika, siis Eesti karika, meistritiitli ja tagatipuks ka superkarika. Kogu hooaja vältel ei kaotanud meeskond kodustes sarjades ainsatki kohtumist, ainus kaotus tuli meistriliiga tabelisse mängukeeldu kandnud väravavahi Sergei Pareiko eksliku kasutamise eest.

UEFA karikasarjas sattus FC Levadia Maardu vastaseks kuulus Rumeenia klubi Steaua Bucuresti, kelle peale hammas ei hakanud. FC Levadia Maardu kaotas avakohtumise võõrsil 0:3 ning kordusmängu Kadriorus 1:4. Levadia auvärava lõi Indro Olumets.

2000

2000. aastat alustas FC Levadia Maardu Moskvas - endise NSV Liidu vabariikide meistermeeskondade karikaturniiril ehk Kubok Sodružestval saadi C-alagrupis teine koht. Seejuures alistati Usbekistani parim klubi Dustlik Taškent kindlalt 4:1. Hea esinemine jätkus ka Leedus kus FC Levadia Maardu võitis Palangos Juže karika. Finaalis võideti Ekranas Panevezhyst 2:0.

Eesti sarjades oli FC Levadia Maardu taas ülivõimas ega tunnistanud kordagi kaotusi. 74 punkti lähima jälitaja FC Flora 55 vastu andsid mäekõrguse vahega teise järjestikuse Eesti meistritiitli. Meeskonna parim täpsuskütt Toomas Krõm lõi hooaja vältel 24 väravat. Karikafinaalis alistati JK Tulevik Viljandi 2:0, kohtumise järel õnnitles FC Levadia jalgpallureid ka Hispaania klubi RC Celta de Vigo ja Venemaa koondise poolkaitsja Valeri Karpin - Narvas sündinud meesjalgpallur tundis mitmeid levadialasi Tallinna Spordi päevilt. Hooaega kroonis superkarikavõit.

Esmakordselt Euroopa Meistrite Liigas mängides koges klubi nii võidujoovastust kui ka lüüasaamist. Esmalt tõi loos vastaseks Walesi poolamatöörmeeskonna TNS Llansantffraid FC. Avakohtumine Wrexhami Racecourse Groundil andis tulemuseks 2:2 viigi, kordusmängu Kadriorus võitis FC Levadia Maardu suurelt 4:0! Edu tähendas pääsu teise eelringi, kus vastaseks oli Ukraina paremuselt teine klubi Shakhtar Donetsk. Võitluses Koljatiga jäi Taavet seekord alla - Levadia alistus võõrsil 1:4 ja kodus 1:5, Shakhtari tugevusest räägib selgelt keelt kaevurite linna klubi jõudmine UEFA Meistrite Liiga alagrupiturniirile. Pärast kaotust Donetskis vallandas FC Levadia juhtkond peatreener Ratnikovi, hooaja lõpuni juhendasid meeskonda senised abitreenerid Ants Kommussaar ja Eduard Võrk.

2000. aasta sügisel tõusis FC Maardu nime kandev FC Levadia Maardu duubelmeeskond Eesti esiliigast meistriliigasse, FC Pärnu Levadia nime kandev tütarklubi aga II liigast esiliigasse. Enne 2001. aasta meistrivõistluste algust asutati FC Maardu haldamiseks mittetulundusühing SK Inmeta, meeskond ise sai uueks nimeks FC Levadia Tallinn.

2000. aastal alustas FC Levadia rahvusvahelise heategevuskampaania "Lastele tervis - EI narkootikumidele!" korraldamist Kadrioru staadionil ühe Eesti meistriliiga kohtumise raames. Esimene üritus meelitas kohale ligi 2800 huvilist, ürituse patrooniks oli kahekordne olümpiavõitja Erika Salumäe.

2001

Hooaeg 2001 katkestas FC Levadia Maardu koduse ülemvõimu. Valeri Bondarenko poolt juhendatav meeskond vahetas kuldmedali pronksi vastu, karikavõistlustel tuli piirduda poolfinaaliga. Vaid superkarikat suutis FC Levadia Maardu väärikalt kaitsta. FC Levadia Tallinn (treener Eduard Võrk) lõpetas meistriliigas kuuenda kohaga. FC Pärnu Levadia kindlustas aga esiliiga ülivõimsa võiduga uueks hooajaks koha meistriliigas.

UEFA Meistrite Liiga esimeses eelringis kohtus FC Levadia Maardu Iirimaa klubiga Bohemian FC ega suutnud kahes mängus väravaarvet avada. Avakohtumine Dublinis kaotati 0:3, väravateta viik Tallinnas ei muutnud enam midagi. Klubi juhtkond hakkas madalseisust väljapääsu otsima.

20. november 2001 pööras FC Levadia Maardu ajaloos uue lehekülje. Siis sõlmis klubi lepingu kõrgelt hinnatud Soome spetsialisti Pasi Rautiaineniga. Abitreenerina astus ametisse Hannu Tuukkanen.

2002

Hooajaks Türgis ja Saksamaal valmistunud FC Levadia Maardu meeskonna uued juhendajad tegid meeskonna koosseisus olulisi muudatusi ning süstisid mängijatesse uut indu.

Hooaeg kujuneski põnevaks ja pingeliseks, meistritiitli saatus püsis lahtisena viimase vooruni, kus tiitlit kaitsev FC Flora ja FC Levadia Maardu omavahel kohtusid. Kadrioru staadionile kogunenud 3200 pealtvaatajad olid suurepärase mängu tunnistajateks, mis andis tulemuseks väravateta viigi ning koos sellega FC Levadia Maardu meeskonnale hõbemedali. FC Levadia Tallinn (Valeri Bondarenko) oli meistriliigas kuues ning FC Pärnu Levadia (treener Meelis Eelmäe) kaheksas.

Eesti karikafinaalis kohtusid kaks FC Levadia meeskonda omavahel. Üllatuslikult oli tulemusega 2:0 parem FC Levadia Tallinn. Nii pääsesid koguni kaks FC Levadia nime kandvat esindust hooajaks 2002/2003 eurosarjadesse.
FC Levadia Maardu mängis UEFA Intertoto sarja avaringis Portugali klubiga UD Leiria. Avamäng Marinha Grandes kaotati napilt 0:1, kuid UEFA tühistas tulemuse seoses registreerimata mängija osalemisega UD Leiria poolel ja kinnitas FC Levadia Maardule 3:0. Võidu ehkki kordusmängu Kadriorus kaotas FC Levadia Maardu skooriga 1:2, pääses Pasi Rautiaineni meeskond üldparemusega 4:2 teise ringi. Seal peeti kaks haaravat heitlust Šveitsi klubiga FC Zürich. Võõrsil toimunud avamängu lõpuminutitel FC Levadia Maardu väravasse määratud penaltist sündis kogu seeria ainus tabamus, kordusmäng Kadriorus lõppes väravateta viigiga.

FC Levadia Tallinn sai vastaseks nimeka Iisraeli klubi Maccabi Tel Avivi ning kaotas nii Tallinnas kui Sofias võrdse tulemusega 0:2. Iisraelis valitsenud ebastabiilne poliitiline olukord ei võimaldanud mängu läbiviimist Tel Avivis. Kahele kaotusele vaatamata olid eurokohtumised Valeri Bondarenko noore koosseisuga meeskonnale lisaboonuseks.

Koostöös kuulsa Itaalia klubiga Internazionale Milano korraldas FC Levadia Tallinnas kahenädalase laste jalgpallilaagri Inter Campus 2002. Erinevate Eesti klubide noortele kasvandikele jagasid näpunäiteid Interi noortesüsteemi juhendajad eesotsas Franco Pancheriga.

Teine rahvusvaheline suurüritus "Lastele tervis - EI narkootikumidele!" leidis ulatuslikku positiivset vastukaja. Staadionile kogunes ligi 3000 inimest, aktsiooni patroonina külastas Tallinnat kuuekordne teivashüppe maailmameister Sergei Bubka.

Hooaja lõppedes lahkusid Pasi Rautiainen ja Hannu Tuukkanen isiklikel põhjustel klubist ning naasesid Soome. FC Levadia Maardu uueks peatreeneriks sai aastaid Internazionale Milano noortesüsteemis töötanud itaallane Franco Pancheri.

2003

Franco Pancheri ei suutnud Pasi Rautiaineni poolt saavutatud taset hoida. FC Levadia Maardu valmistus hooajaks Türgis ning pidas Riias ja Kuusankoskis kontrollkohtumisi, kuid startis nii Eesti meistriliigas kui karikavõistlustel ebaõnnestunult. FC Levadia juhtkond otsustas koostöö itaallasega lõpetada ning nimetas meeskonna uueks juhendajaks senise abitreeneri Tarmo Rüütli.
Endise Eesti koondise juhendaja käe all sai meeskond madalseisust üle ja lõpetas meistrivõistlused pronksmedaliga.

UEFA karikasarjas hakkas FC Levadia Maardu tõsiselt vastu Horvaatia klubile NK Varteks Varazhdin, kaotades kodus 1:3 ja võõrsil 2:3.

Kolmas rahvusvaheline heategevusüritus "Lastele tervis - EI narkootikumidele!" meelitas Kadriorgu enam kui 4000 pealtvaatajat. Ürituse patroonina külastas Tallinnat Venemaa jäähokilegend Vladislav Tretjak.

FC Levadia Tallinn lõpetas hooaja viienda kohaga. Karikavõistlustel kaotati poolfinaalis FC Florale alles mängujärgses penaltiseerias.

2004

FC Levadia juhatus otustas loobuda kahest meistriliiga kohast ning koondada kõik paremad mängumehed ühte löögirusikasse. FC Levadia Maardu sai uueks nimeks FC Levadia Tallinn. Duubelmeeskond FC Levadia II Tallinn asus mängima esiliigasse ning noortemeeskond FC Levadia-Juunior Maardu II liigasse.

Tarmo Rüütli juhtimisel valmistus FC Levadia Tallinna meeskond hooajaks peamiselt Tallinnas, kontrollkohtumisi peeti Riias, Tamperes, Turus ja Kuusankoskis. Meeskonna peamiseks sihiks oli Eesti meistritiitel, karikavõit ja edukas esinemine UEFA karikasarjas. FC Levadia Tallinna meeskond suutis kõik püstitatud eesmärgid edukalt täita.

Eesti meistriliigas hoidis FC Levadia Tallinn kogu hooaja vältel liidripositsiooni ning edestas hõbemedalile tulnud FC TVMK-d kokkuvõttes 6 ja pronksi saanud FC Florat 11 punktiga. Eesti karikavõistluste finaalis sai FC Levadia kindla 3:0 võidu FC TVMK üle ja kindlustas seega kuldse duubli. Hooaja viimases mängus ehk Eesti superkarika finaalis jäi FC Levadia siiski tulemusega 1:2 alla FC Florale.

Eurosarjades tegi FC Levadia erakordselt hea esituse, UEFA sarja esimesest põhiringist lahutasid sõna otseses mõttes loetud sekundid. Esimeses eelringis sai FC Levadia jagu oma vanast tuttavast, Iirimaa klubist Bohemian FC. Avamäng Kadriorus lõppes väravateta viigiga, kuid korduskohtumise Dublini Dalymount Parkil suutis FC Levadia tänu Vitoldas Čepauskase, Vladimir Tšelnokovi ja Marius Dovydenase väravatele 3:1 võita. Kõikidele tabamustele tegi eeltöö Konstantin Nahk. Dublinis leidis FC Levadia endale Iirimaal töötavate eestlaste näol hääleka fännklubi, kes meeskonna edu üle siirast heameelt tundsid.

Teises eelringis läks FC Levadia kokku Norra klubi FK Bodø/Glimtiga. Avamäng Põhja-Norras polaarjoone taga asuva linna Aspmyra staadionil lõppes võõrustajate 2:1 paremusega. FK Bodø/Glimti mõlemad tabamused sündisid penaltist, FC Levadia poolelt vastas Vladimir Voskoboinikov. Kordusmäng Tallinnas kujunes selliseks jalgpallidraamaks, mida Eesti jalgpalli ajalugu varasemast ajast ei tunne. Kohtumist suurepäraselt alustanud FC Levadia läks Voskoboinikovi ja Konstantin Vassiljevi väravatest poolajavileks 2:0 juhtima ja mängis ka teisel poolajal igati korralikult, asetades jala ihaldatud esimese ringi viiva ukse vahele. Vaid 12 sekundit enne kolmanda lisaminuti täitumist eksis FC Levadia kaitseliin hetkeks positsioonivalikul ning Trond Fredrik Ludvigseni täpne löök viis mängu lisaajale. Kuna järgnevad 30 minutit otsustavat väravat ei toonud, järgnes penaltiseeria. FC Levadia mängijad realiseerisid seitse penaltit järjest, sama suutsid ka norrakad. Siis eksis Marius Dovydenas ning Per Ivar Steinbakk viis FK Bodø/Glimti karikasarjas edasi.

Päev pärast UEFA sarjast pudenemist teenis välislepingu FC Levadia ründaja Vladimir Voskoboinikov, siirdudes Belgia kõrgliigasse tõusnud FC Brusselsiga.
Neli FC Levadia mängijat debüteerisid 2004. aastal Eesti koonidses. Need olid poolkaitsja Aleksandr Dmitrijev, väravavaht Artur Kotenko ning kaitsjad Dmitri Kruglov ja Tihhon Šišov. Eesti U21 noortekoondises tegid ilma Konstantin Vassiljev, Eduard Ratnikov, Ats Purje ja Vladimir Voskoboinikov.

Klubi rahvusvahelise maine eest seisid edukalt ka FC Levadia 1989. aastal sündinud poisid, kes näitasid südikaid mänge Nike Premier Cup 2004 Euroopa finaalturniiril Helsingis.

2005

Eesti meistrina sai FC Levadia õiguse osaleda Moskvas toimuval traditsioonilisel turniiril Kubok Sodružestva. FC Levadia tegi Moskvas väravateta viigi väljaspool arvestust kaasa löönud Venemaa U19 noortekoondisega, alistas tänu Marius Dovydenase kaunile kauglöögile Minski Dinamo 1:0 ning kaotas Almaty Kairatile 0:4.

Hooaja eel käis FC Levadia treeninglaagris Soomes ning pidas kontrollkohtumisi mitmete Soome klubidega. Uute mängijatena lisandusid FC Levadia ridadesse Eesti koondisest tuntud Indrek Zelinski ja leedulane Martynas Karalius.
Ehkki Eesti meistriliiga hooaega ei alustanud FC Levadia samavõrd säravalt kui aasta varem, toodi hooaja esimene trofee siiski koju tagasi. Eesti karikavõistluste finaalis alistati FC TVMK Vitali Leitani väravast 1:0.

Taas siirdus FC Levadia mängija välismaale - Bulgaaria kõrgliigas mängiv PFC Beroe Stara Zagora sai poolkaitsja Eduard Ratnikovi uueks koduklubiks. Eesti koondisesse jõudnud vasakäär Dmitri Kruglov käis ennast näitamas Inglismaa klubis Sunderland AFC ning Venemaal Moskva Lokomotivis.

UEFA Meistrite Liigas sai FC Levadia loosi tahtel vastaseks legendaarse Gruusia klubi FC Dinamo Tbilisi. Esimese kohtumise Tallinnas suutis FC Levadia küll 1:0 võita, kuid Gruusia pealinnas tuli vastu võtta 0:2 kaotus. Nii läks järgmisesse ringi Taani klubi Bröndby IF vastu FC Dinamo Tbilisi.

Eesti meistriliigas tegi FC Levadia korraliku hooaja, kuid pidi rahulduma hõbemedaliga FC TVMK järel. Hooaja lõpus tabas meeskonda veel kaks ebaõnnestumist - 2006. aasta karikavõistlustel langeti konkurentsist välja juba kaheksandikfinaalis, alistudes FC TVMK-le 1:2. Superkarikafinaalis kaotas FC Levadia FC TVMK-le 0:1.

2006

FC Levadia läheks hooajale vastu suuremate ootuste ja lootustega kui eales varem. Esindusmeeskond sai enne meistrivõistluste algust palju olulist löögijõudu lisaks.

Kuigi FC Levadia pikaaaegna kapten Sergei Hohlov-Simson otsustas tippspordist loobuda, ei olnud peatreener Tarmo Rüütlil vaja keskkaitse pärast muretseda. Norra klubist Bryne FK naases kodumaale endine Eesti koondislane Marek Lemsalu. Meeskonnaga liitusid veel leedulasest väravavaht Modestas Stonys ning vasakkaitsja Darius Regelskis, samuti FC TVMK ridades Eesti meistriks kroonitud poolkaitsjad Maksim Smirnov ja Deniss Malov. Nooruslikku uljust tõid meeskonna mängu väravavaht Sergei Lepmets ning ründajad Nikita Andrejev ja Kristian Marmor.

FC Levadia treenerite staap sai täiendust kogenud väravavahtide juhendaja Algimantas Briaunise näol.

Esindusmeeskond valmistus hooajaks koduste treeningute kõrval treeninglaagrites Küprosel ja Soomes. Varakevadiseks Meistriliiga stardiks oli Tarmo Rüütli kaardivägi väga heas hoos - avakohtumises purustati igipõline rivaal FC Flora koguni 4:1!

Juba esimestest voorudest alates tõestas FC Levadia oma favoriidiseisust, liikudes kindla ja resultatiivse mänguga konkurentidelt eest ära. Liigahooaja lõppedes kroonitigi FC Levadia esindusmeeskond klubi ajaloos neljandat korda Eesti meistriks.

Kui meistritiitel oli klubi jaoks kindel ja reaalselt kättesaadav eesmärk, siis superedu UEFA karikasarjas ei osanud keegi prognoosida. Esimeses eelringis oli FC Levadia vastaseks eeldatavalt samasse "kaalukategooriasse" kuuluv FC Haka Valkeakoski Soomest. FC Levadia võitis Kadriorus peetud avakohtumise 2:0, mõlemad väravad lõi karjääri parima esitluse ideaalselt ajastanud ründaja Ats Purje. Kuigi kordusmängu Kesk-Soome paberitööstuse pealinna Valkeakoski Tehtaan Kenttäl võitsid võõrustajad 1:0, pääses FC Levadia üldskooriga 2:1 järgmisesse ringi.

Teises eelringis tuli loosimunast välja juba kangem vastane - Hollandi klubi FC Twente Enschede. Siinkohal tõestas FC Levadia üksmeelne kollektiiv, et raudse distsipliini ja hea meeskonnatööga on võimalik endast tugevam vastane auti mängida kui Fortuuna veidi naeratab. Ja just nii ka läks. Avamängus Arke Stadionil oli FC Twente selgelt domineerivamaks ja palli valdavaks pooleks, kuid avapoolajal viis Nikita Andrejevi kaunis sooritus hoopis FC Levadia juhtima. Noor Venemaa U-17 koondise ründaja sai karistusalas palli, pööras ümber ning suunas mänguvahendi juveliiri täpsusega alanurka. Vaheaja järel suutis Jeron Heubach karistuslöögist seisu viigistada, enamat ei võimaldanud FC Levadia väravavahi Artur Kotenko head tõrjed. Võõrsil välja mängitud 1:1 viik jättis FC Levadiale väärt võimaluse edasipääsu nimel heidelda.

A.Le Coq Arenal peetud kordusmängus oli FC Twente taaskord üritavamaks pooleks, kuid FC Levadia raudne kaitse pidas vastu. Mängu ainus värav sündis 36. minutil kui Konstantin Nahk 25 meetri kauguselt karistuslöögi efektselt ülanurka keerutas. Nii pääses FC Levadia üldskooroga 2:1 esimese Eesti klubina eurosarjas teisest eelringist edasi, antud juhul siis UEFA karikasarja I ringi.

Nüüd tõi loos FC Levadiale juba maailma tippklassi kuuluva vastase - Inglismaa FA Premier League´i klubi Newcastle Unitedi. Nimeka vastase saabumine tõi Eestimaal kaasa ulatusliku jalgpallibuumi, mängupiletid muutusid nõutud kaubaks ja meediahuvi kerkis pilvedesse. 14. septembril A.Le Coq Arenal peetud avakohtumist jälgis ligi 8000 silmapaari ning staadionil valitses võimas feeling. Tagatipuks esitas FC Levadia meeskond tugeva vastase vastu võimsa partii, kaotades minimaalse skooriga 0:1. Ainsa värava sepistas 10. minutil nurgalöögi järgsest olukorrast peaga prantslane Antoine Sibierski. Vapral Eesti esiklubil oli mitu head võimalust skoori avamiseks, ent sedapuhku jäi täpsusest ja õigest ajastusest veidi puudu. Vigastuse tõttu ei tulnud Tallinnasse Newcastle Unitedi nimekaimad mängijad Michael Owen ega Kieron Dyer.

Kordusmäng Põhja-Inglismaa tööstuslinna võimsal St. James´ Parkil jättis kustumatu mälestuse iga levadialase hinge. Vastu tuli küll võtta 1:2 kaotus, kuid samas polnud vähimatki põhjust silmi maha lüüa. FC Levadia meeskond võitles lõpuni ning omas taas vägagi korralikke väravavõimalusi. Newcastle Unitedile sillutasid tee alagrupiturniirile nigeerlase Obafemi Martinsi kaks kolli teise poolaja alguses, kohtumise lõpuosas jõudis sihile Indrek Zelinski pealöök.

Võimsa aasta lõpus ootasid FC Levadia meeskonda, mängijaid ja treenereid ka mitmed väljateenitud autasud. Nii Tallinna linnavalitsus kui Tallinna Spordiliit tunnistasid FC Levadia pealinna aasta meeskonnaks nagu ka 2004. aastal. Koos austava nimetusega kaasnes ka 200 000 krooni suurune preemia. Meeskonna kaitseliini tugitala Marek Lemsalu nimetati 2006. aasta Eesti Meistriliiga parimaks mängijaks.

Tublilt debüteeris Eesti Meistriliigas FC Levadia naiskond, mis moodustati endise TKSK Visa baasil. Esimene hooaeg FC Levadia egiidi all tõi tulemuseks hõbemedali. 1992. aastal sündinud poiste konkurentsis võitis Eesti meitritiitli Valeri Brõlini poolt juhendatav FC Levadia Maardu võistkond.

2006. aasta tõi murrangu ka klubi tuleviku kujundamises. Nimelt otsustas FC Levadiaga ühineda Tallinna üks juhtivamaid noorteklubisid JK Kotkas Juunior. Ühinemine jõuab lõpule detsembris ning seeläbi sünnib Eesti üks suurimaid spordiklubisid, kus esindusmeeskonna, duubelmeeskondade ja naiskonna kõrval harrastavad jalgpalli enam kui 500 noort.

Klubi alustas ettevalmitustöödega Maarjamäe jalgpallikompleksi välja ehitamiseks. Peatöövõtja leping sõlmiti AS-iga Talter. 2007. aasta jaanipäevaks saab Maarjamäel valmis uus soojenduse ja tehisvalgustusega kunstmuruväljak, augusti lõpuks aga muruväljakud.

2007

2007. aastal suutis FC Levadia Tarmo Rüütli juhendamisel oma meistritiitlit edukalt kaitsta, lisaks võitis klubi ka Eesti karikas. Esmakordselt võitis Eesti meistritiitli FC Levadia naiskond.

Eurosarjas suutis FC Levadia jõuda UEFA Meistrite Liiga II eelringi, alistades avaringis Makedoonia klubi FK Pobeda tänu Konstantin Nahki võõrsil ligi 40-kraadises kuumuses löödud väravale 1:0. Teises ringis head esitused jätkusid. FC Levadia kaotas Belgradis FK Crvena Zvezdale 0:1 ja võitis kodus 2:1, lastes nimekal vastasel üksnes tänu võõrsil löödud väravale järgmisesse ringi jõuda. Kordusmängus lõid FC Levadia väravad Deniss Malov ja taas Nahk, viimase nauditav tabamus sündis väravavahi jaoks ootamatu löögiga keskringist.

Traditsioonilise heategevusürituse "Lastele tervis - EI narkootikumidele" patroonina väisas Eestit legendaarne Portugali jalgpallivirtuoos Eusebio.

2008

Hooaeg algas meeskonnale külma dušiga kui superkarikafinaalis tuli vastu võtta 1:4 kaotus Narva JK Transilt. Klubi juhtkond vabastas seepeale ametist peatreener Tarmo Rüütli, kes sai edaspidi pühenduda üksnes Eesti koondise juhendamisele. Tema asemel kinnitati peatreeneriks Igor Prinsi ning abitreeneriks Marko Kristal.

Hooaja avamängus saadud valus õppetund osutus heaks kitsaskohtade kätte näitajaks ja nii suutis meeskond hooaja kestel hea mineku taas üles leida. FC Levadia võitis kolmanda Eesti meistritiitli järjest ning püstitas sellega uue klubi tippmargi.

Eurosarjades jäid esitused napiks kuna kahe mängu kokkuvõttes jäädi alla Iirimaa klubile Drogheda United tulemusega 1:3.

Hooaja lõpus loobus tippspordist FC Levadia kuldne kapten Marek Lemsalu, kelle juhendamisel võitis klubi kolm Eesti meistritiitlit.

FC Levadia naiskond võitis teise Eesti meistritiitli järjest, FC Levadia II valitses kolmandat hooaega Eesti Esiliigas.

2009

2009. aastal ootasid paljud jalgpallisõbrad ülipõnevat Meistriliiga hooaega, mõned spetsialistid ei ennustanud FC Levadiale isegi medalit. Hooaja eel lahkusid klubist tippjalgpallist lahkunud Marek Lemsalu ning Ungarisse siirdunud vasakäär Tarmo Kink. Meeskonnaga liitus ründaja Vitali Gussev.

Juhtus aga see, mida FC Levadia fännid isegi unenägudes ette näha ei osanud - klubi kogus Meistriliigas läbi aegade rekordilised 97 punkti ning võitis neljanda järjestikuse meistritiitli, mis mõistagi oli klubi jaoks uus tippmark. Nelja järjestikust Eestui meistritiitlit polnud taasiseseisvunud Eesti vabariigis veel ükski klubi võita suutnud.

FC Levadia püstitas hooaja jooksul veel teisegi uskumatu rekordi, mille kordamine või ületamine nõuab tõelist kangelastegu. Nimelt püsis FC Levadia Meistriliigas kaotuseta 61 mängu järjest. FC Levadia kaotas Meistriliigas viimati 3. mail 2008 Kadriorus FC TVMK-le tulemusega 0:3 ning jäi 7. novembril 2009 Narvas alla JK Transile 1:2. Kaotus ise ei tähendanud enam midagi, sest selleks ajaks oli klubi Eesti meistritiitli kindlustanud mäekõrguse ülekaaluga lähimate konkurentide JK Sillamäe Kalevi ja JK Transi ees.

Hooaja keskel siirdus Hispaania kõrgliiga klubisse UD Almeria FC Levadia viimaste aastate parim väravakütt Nikita Andrejev. Ründeliini tuli tema asemel tugevdama Tarmo Neemelo. Vitali Gussev kerkis 26 väravaga Meistriliiga väravakuningaks.

FC Levadia tegi tubli tulemuse ka eurosarjades. Esmalt lülitati UEFA Meistrite Liiga II eelringis konkurentsist välja poola klubi SA Wisla Kraków. Avakohtumine Sosnowiecis lõppes 1:1 viigiga, kordusmängu Kadriorus võitis FC Levadia tänu uue mehe Vladislav Ivanovi täpsele karistuslöögile 1:0. Kolmandas eesringis tuli aga vastu võtta kaks 0:1 kaotust hiljem UEFA Meistrite Liiga alagrupiturniirile jõudnud Ungari klubilt Debreceni VSC.

Uuenenud eurosarjade formaat viis FC Levadia edasi UEFA Euroopa Liiga play-offi, kus vastaseks tuli hirmkuulus Istanbuli Galatasaray. Ehkki mainekas klubi näitas Türgis FC Levadia suhtes üles erakordset külalislahkust, ei andnud Frank Rijkaardi poolt juhendatav võistkond Igor Prinsi meeskonnale armu ja võitis 5:0. FC Levadia sai tõelises Türgi põrgus Euroopa tippjalgpalli valusad tuleristsed. Korduskohtumine Tallinnas oli sootuks tasavägisem ja lõppes viigilise tulemusega 1:1, värava lõi Eino Puri.

Hooajale panid väärilise punkti FC Levadia naised kolmanda järjestikuse Eesti meistritiitliga, duubel võitis neljandat korda järjest Esiliiga. FC Levadia 1993. aastal sündinud noormängijad said kuldmedali U-17 Eliitliigas.

Aasta lõppedes valis Tallinna linn FC Levadia pealinna aasta võistkonnaks.